Päev algas aktiivselt, kui me oma kulli pilkudega kontrollisime söökla järjekorda, imelik, kuid hommikul polnudki see enam nii pikk kui tavaliselt. Saime kõhud muretult täis söödud ja oma öist uinakut jätkata, vähemalt mina seda tegin. Ärgates tuli meil taas kaardimaania peale ning panused olid ka natukene muutunud, nüüd sai kätekõverduste asemel teha ka lõuatõmbeid, kükke ning kõhulihaseid. Eks neid kogunes jällegi parajalt. Enne lõunat võtisme ka võrkpalli käsile, toksisime seda natuke ja arvasime, et me oleme päris osavad.
Jõudis kätte lõuna, saime oma supid, praed söödud ning otsustasime, et lähme kaeme, mis siin laagri kõrval külakeses toimub. Asusime teele, teeks olid raudteerööpad, mis juhtisid meid nii küla, kui ka huvitavate mägede poole, mida loomulikult oma jalge all veel tundnud polnud ehk pidime enne külatrippi, siiski kuskil kõrgel ära käima. Kõndides nägime vabalt maantee ääres jalutavaid lehmi, neile kohe vist autoteed meeldivad. Otsustasime, et ronime kõige lähema künka otsa, kaugelt tundus, et seal on ka piisavalt hea tee sees, kuid lähedalt silmitsedes oli see sama mudane, kus mul mõned päevad tagasi sees õnnestus tallata. Õnneks läks ka kõrvalt üks teeke, tõus oli pikk ja päike väga kuum, higi voolas. Olime otsustanud, et tänasest päevast hakkame ka oma nahavärvi tuunima.
Tippu jõudes avanes hea vaade, nägime oma laagri kõrval oleva lennujaama täies ulatuses ära. Teisel pool olid, aga künkad küngaste otsas kinni ja vaatepilt oli võimas. Uus kogemus käes ja hakkasime külakese poole kõmpima. Külla jõudmiseks pidime ühe silla ületama, kuhu vist tahetakse ehitada tunnelit, kuid eesmärk jäi arusaamatuks. Külas käigu eesmärk oli leida pood, selle me leidsime kohe. Täna ei hakanud keegi meist õlle pruukima, mina kuna olin olnud tõbine paar päeva ja teised vist oma eilsest veini kogemusest. Järgmiseks oli vaja teada, kas juukseid saab ka seal lõigata. Vastus on jaatav. Esimeses kohas pakuti lõikuse hinnaks 300 rubla, kuid teises juba 250. Keegi ei lasknud ennast kohe pügada, kuid nüüd teame kuhu pöörduda kui lõng liiga pikaks kasvab. Rohkem põnevust me külast ei leidnud ning pöördusime laagrisse tagasi.
Laagrisse jõudes otsustasime lahti lõigata kohaliku arbuusi, mille poisid eile turult tõid. Kahjuks polnud see suuremat sorti maitseelamus, kuna arbuus oli veel toores. Peale pikka jalutuskäiku käis see küll. Pidin ka pinksi proovima, mida teised olid juba paar päeva treeninud, minuga liitus Sergei. Sain kasahhi ja venelase vastu käe ka valgeks. Kätte jõudis taas söögiaeg. Kõhud täis, puhkasime ja valmistusime oma kaardimängudega kogutud trahve likvideerima. Teised said oma numbrid nulli, kuid mul jäi veel 130 ühikut jõuharjutusi teha, põhjus ilmselt selles, et ma eelnev päev ei riskinud neid veel teha.
Enne magama minekut avastasime kõik, et päike oli meile liiga teinud ja asusime ennast määrima igasuguste kreemidega, et meie tuuning siiski võimalikult ohutu ja püsivaim oleks.
Tauri
