Tänane päev algas, nagu lubatud sai, hommikuse jooksu ja lõuatõmbamisega. Meie tuba ärkas küll Tauri koputamise peale, kuna minu äratuskell oli endiselt eesti ajas ja Sergei oma tegi nii vaikset häält, et sellest keegi välja ei teinud, kuid kõigest hoolimata olime kui üks mees umbes 6.20 maja ees ja valmis jookma. Õhk oli värske ja veidi jahe ning pühkis une kiirelt silmist. Kui olime jõudnud lõuatõmbamiskohani, pidime tõdema, et on veelgi agaraid sporditegijaid – kolm kasahhi pumpasid usinalt muskleid. Tegime enne jõuharjutusi veel mõned jooksuringid. Pärdil hakkas jalg valutama ning ta meiega koos biitsepsit-triisepsit treenima ei tulnud. Lõppu veel paar venitust ja siis pessu.
Sööma jõudsime erksate ja rahulolevatena. Puder, sardell makaronidega, salaamilõigud ja kuklike – piisaval, et kõht punni ajada. Peale sööki jätkasime eilset meelelahutust ehk arvutist Spartacuse seriaali vaatamist. Naljakas hetk oli kui Pärt ja Tauri peale kaht osa magama tahtsid minna ja kella küsisid ning imestusega pidid nentima, et see alles üheksa hommikul on. Lõunasöögini midagi tarka peale seriaali vaatamsie ei teinudki.
Peale lõunasööki läksime väikse elevusega väravavalvuri juurde ja Sergei esitas endakirjutatud tõendi, mille põhjal meid siis välja lasti. Õnnestus! Vabade meestena kõndisime poekese poole, mida saabudes olime näinud. Pärt märkas vastusõitnud autos Martit, kuid see meie plaane ei muutnud. Poest ostsime küll ainult 10 rublase tualettpaberi, kuid hea on teada, mis võimalused siin lähedal on. Tegime lõpuks tiiru ümber laagri ja avastasime selle käigus ka väljapääsu, mida Sergei ja Pärt hiljem oma poeskäiguks kasutasid. Enne laagrisse naasmist käisime tutvumas uhke jalakäiate sillaga üle raudtee, mille käigus Tauri korralikku mudamülkasse ronis ja umbes kaks kilo oma plätude külge jättis. Puhtaks saamisega oli tal ikka kõvasti tegu.
Tagasi laagris vestlesime veidi Martiga ja sain lõpuks e-maile vaadata ja saata. Peale Marti lahkumist jätkasime Tauri ja Karliga Spartacusele kaasa elamist ja Sergei ja Pärt läksid poodi, mis Sergei sõnul oli 15 minuti kaugusel. Poisid jõudsid tagasi pooleteise tunni pärast üleni märgadena, sest vahepeal oli vihma sadama hakanud, aga rõõmsatena ja suure kilekotitäie kaubaga, mida Sergei müüma plaanib hakata. Olgu siinkohal märgitud, et põhjust rõõmsad olla jätkus, sest Marti oli meile poodlejate äraolekul helistanud ja öelnud, et miilits pidas valgevenelased kinni ja tõi laagrisse tagasi.
Pealelõunaseks rutiinirikkujaks oli veel remondimees, kes meie põrandasse tekkinud auku parandama tuli. Peale pikka pusimist sai katkiläinud kipsplaat vineeriga vahetatud ja voodid tagasi paika. Veidi veel arvuti vaatamist ja siis oligi juba õhtusöök.
Peale õhtusööki mängisime kaarte, saime teada homsest varajasest ärkamisest ja asusime magamiseks valmistuma. Otsustasime Tauriga veel õhtul natuke lõuga tõmmata ja ringi vaadata ja seadsime sammud spordiplatsile. Ajasime muskli punni ja samas tutvusime kõrgõstani maadlejatega. Hiljem käisime oma maja ülakorrusel, kus elavad kasahhid ja armeenlased. Laulsime rõõmsas tujus tüüpidele Eesti hümni, mille peale otsisid nad kuskilt kitarri ja lõid oma laulud lahti. Sain ka esimese suveniiri - Kasahhi lipu. Kuulasime paari lugu ja tulime ära magama, meie vastleitud sõbrad jäid veel laulma ja hõiskama...
Rainer
No comments:
Post a Comment