Viieteistkümnes päev

Nii, nagu Karl lubas, ootas meid ees linnas olesklemise päev. Ta oli eile erti usin ja käis veel bussiaegu vaatamas, niisiis sihtisimegi pealelõunasele bussile. Hommikuse osa jätakski kohe vahele kuna seal ei toimunud miskit märkimisväärset.

Peale lõunat seadsimegi sammud bussipeatuse poole, sinna oli ikka poole tunni tee jagu. Info oli lekkinud ja lätlased haakisid end meile sappa. Jõudsime peatusesse õigeaegselt ja ootasime bussi, mida ei tulnud ega tulnud. Lõpuks buss hilines umbes 15 minutit, jälle üks õppetund vene teemal. Sõit kestis ligi 45 minutit aga kohale me jõudsime ja sammud kohe tuttava vinoteegi suunas seatud. Esimene märjuke soetatud, seadsime sammud ranna poole. Leidnud sobiva koha, viskasime kividele pikali ja võtsime õhuvanni, kuna päikest väga ei olnud. Avastasime suureks meelelahutuseks kividega zhongleerimise, küll oli vahva tegevus, mida circa pool tundi harrastada. Sekka ka üksteist kividega pildumine. Käidi ka ujumas. Märkasin Karli suure hooga veest väljumas, selgus, et vesi oli millimallikaid täis ja ta oli selle lõpuks avastanud.

Ujumas käidud, tekkis idee ikka õlut ka mekkida, esimesed saidki soetatud esimesest ettejuhtuvast müügiputkast. Ai see hakkas kiiresti mõjuma ka ja vestlusest tekkis meeldiv suminalaadne heli. Jaurasime rannapromenaadil müügiputkade juures tükk aega. Lahkumiseks võtsime teise ringi õllesid kaasa ning jalutasime turu suunas. Libe mees Tauri kutsus turul kohe kulinaaria leti juurde produkte maitsma. See lõppes edukalt kuna soetasime lõpuks hailiha ja mingit veeheina moodi asja. Oli vaja ka soliidselt keha kergendada, milleks leidsime tasuta wc, naiste poole peale tuhises muidugi pea ees Tauri, kes naiste kiljumise saatel sealt ruttu välja jooksis. Igatahes siis oli aeg bussile minna ja turu juures avastasime seisvad marsad, millest ühele me minna otsustasime. Selgus, et mar liigu enne marsa ei hakka enne sõitma kui kõik istekohad täidetud, olekski ju imelik kui nad mingi ajagraafiku järgi sõidaks eksole.

Igatahes marsale me saime ja õiges peatuses maha ronisime. Kohe oli vaja poodi minna õllede järgi. Mina selleks päevaks lõpetasin ja tegin ootamatu valiku – jäätise. Teistele härradele oli vaja koduteel olles õllele lisaks ka „plankinguga“ tegelema hakata.

Liikumine oli suhteliselt aeglases tempos ja kestva summina saatel.Koju me jõudsime räsituna ja vähemalt mina tegin kohe uinaku kuna õhtusöögini oli veel aega. Hiljem sain teada et teised käisid saunas ja lõid seal lausa rahvusvahelisel tasemel laineid leiliviskamises. Õhtu lõppedes tegeleti tubaste toimetustega ning sätiti end vaikselt unedemaale.

Pärt