Käes on reede, ilus ja jahe! Hommik oli lausa jahe, nii mõnus, uskumatu. Käisime täna tööl, kõlab uskumatult. Üle mitme päeva saime isegi veidi tööd teha, oli tore vaheldus. Aeg justkui lendas. Kiire lõuna ja jätkasime tööga. Kuigi enne seda tegin väikse lõunauinaku.
Taurit hoiab kütkes ikka väike kõhugripp ning tema tööpäevast osa ei võtnud. Kogus end õhtuks, et minna linna kluppi. Vaim on kõigil juba kõrge, kell on juba kaheksa!
Mina ja Rainer otsustasime, et kuna õhtul pidutsemine plaanis, on tarvis teha sporti enne õhtusööki. Seega käisime jooksmas. Jooksime sinna toredasse mäkke poole peale ja tagasi. Seejärel läksime sinna võimlemisareenile ja tegime 35 kosmonauti, see kujutab endast kükisthüpet, toenglamangut ja kätekõverdust, ning muudkui kordad seda tegevust kuni kõik tehtud. Võttis päris hingetuks, see on omaette juba paras füüsiline, kuid pärast jooksu võtab see ikka väga läbi. Seejärel tõmbasime veel paar lõuga ja venitasime. Uuesti pesema ja sööma.
Õhtusöögiks oli täna midagi esmakordset, mida pole kunagi varem näinud – maksakotletid! Kõige huvitavam asja juures oli see, et see oli täitsa hea lausa. Esmakordne maks mida siin söönd ja on hea olnud. Seega tore üllatus reedesele päevale. Nüüd siin sätime ennast valmis kohalikku underground baari minekuks, mis on alles ehituses, kuid juba tegutseb. Õlle, viina ja sakuskat on heas valikus. Suurepärane kohake ilusa paisjärve juures. Inimesed riides ja valmis, varsti hakkame liikuma. Minul pole plaanis klubist osa võtta, kuid väike õlu töönädala lõpu puhul kõlab hästi. Eks pärast näis, kuidas blogi kirjutamine kujuneb, et saaksite täieliku ülevaate kõigest, seega lootused on suured.
Paparapapapaa plaanid muutusid! Selgus, et keegi ei soovind baari minna ja seega me läksime kohe linna. Tasub kohe öelda, et kluppi me ei jõudnud. Linna minek oli põnev.Alguses plaanisime taksodega minna. Seejärel peatasime ühe bussi ning arutasime võimalust, et ta viiks meid kluppi. Mõeldud tehtud, bussijuht oli lahke, saime temaga kluppi. Linnas käisime poes, võtsime igaüks endale sobiva alkoholi pagasi ja läksime ligipääsetavat mereäärt otsima. Mõeldud ja otsitiud. Jalutasime pikalt, mille sihiks oli meri.Leidsime ja jalutasime paadisilla tippu. Veetsime Mõnusalt aega,tekkis lausa kodune tunnev - nagu oleks Pirita muuli ääres, vahutav meri, külm tuul ja mõnus seltskond.
Seejärel otsustasime kluppi minna. Jalutasime pikalt, püüdsin moraali kõrgel hoida ja jõuda klubini. Jõudsime klubini ning otsustasime sinna mitte minna, kuna inimesi ei olevat seal sees. Seega läksime üht suurde kohvikusse, kus oli vali muusika suur tantsulava ja kenake atmosfäär. Leidsime ka isegi mõned neiud kes, istusid meie seltskonda, sain isegi ühega inglise keelega rääkida. Seejärel kui see kinnni pandi oli mõte minna järgmisesse kohta, kuid minule ja leedukatele see idee ei meeldinud, seega läksime suure tee äärde ja hakkasime taksot jahtima. Leidsime autosid suurte krediidi soovidega, kelle me saatsime pikalt, lõpuks tabasime takso meile sobivate ambitsioonidega. Ning sellega lõppes minu ja leedu poiste linnas käik. Kõik oli normaalne ja kurta väga ei saa, välja arvatud komme millega inimesed suhtuvad tšeki maksmisesse, aga see selleks.
No comments:
Post a Comment